Ettevõtete keskkonnaalaste hädaolukordade juhtimise alused: ettevõtte reageerimine keskkonnahädaolukordadele

01 Mis on ettevõtte keskkonnaalastele hädaolukordadele reageerimise sisu?

Äkilise keskkonnaintsidendi ilmnemisel peab ettevõte viivitamatult aktiveerima oma keskkonnahädaolukorra lahendamise plaani. Ta peaks organiseerima oma päästemeeskonnad ja personali, et päästa mõjutatud isikuid, evakueerida ja ümber paigutada ohustatud töötajad ning rakendada vajalikke meetmeid keskkonnariskide ohjeldamiseks nende tekkekohas. See hõlmab ohtlike alade märgistamist, ohtlike kohtade sulgemist ning tehase sademevee ja reovee väljalaskeavade kiiret sulgemist. Avariitõkestamise tiigid tuleks aktiveerida, et tagada reovee jäämine ruumidesse. Ettevõte peab viivitamatult teatama kohalikele ökoloogiaasutustele, teavitama potentsiaalselt mõjutatud läheduses asuvaid organisatsioone ja elanikke ning teavitama neid olemasolevatest reageerimismeetmetest. Reostuse arengu jälgimiseks tuleks läbi viia pidev hädaolukorraseire. Kui oht suureneb kontrollimatult, tuleb kohe abi taotleda kohaliku omavalitsuse hädaabi juhtimiskeskusest ja rakendada kõrgema{6}}taseme hädaolukorra plaane. Ettevõte peab täitma valitsuse otsuseid ja korraldusi, tegema aktiivset koostööd kohalike keskkonnahädaolukorra lahendamise jõupingutustega, pakkuma tehnilist tuge isoleerimiseks ja tegema koostööd teisese reostuse ennetamisel. Pärast intsidendi lahendamist tuleks rakendada reostuse vähendamise meetmeid, viia läbi vastavad asutused juurdlusi ja täita juriidilised hüvitamiskohustused.

02 Millised on ettevõtte tasandil reageerimise protseduurid?

Vastavalt astmelise reageerimise põhimõttele peavad ettevõtted looma vastavad -kohapealsed organisatsioonilised struktuurid ja määrama vastutavad töötajad erinevatele reageerimistasanditele. Lähtudes keskkonnaintsidentide muutuvast olukorrast, tuleks määratleda selged protseduurid ja sammud hädaabikäskluste aktiveerimiseks, ressursside jaotamiseks, päästeoperatsioonideks ja hädaabimeetmete eskaleerimiseks. Ettevõtted saavad äkilised keskkonnaintsidendid liigitada kolme reageerimistasandisse (1. tase: ühiskonna reageerimine, 2. tase: tehase -tasandi reageerimine, 3. tase: töökoja-tasandi reageerimine), hinnates hoiatustasemeid, oma suutlikkust intsidente kontrollida ja määrata kindlaks vajalikud hädaabiressursid. Ettevõtted peavad tuvastama vastuse eskalatsiooni/de{9}}eskaleerimise kriitilised punktid ja kohandama oma reageerimisprotokollid kahetasandiliste süsteemidega (1. taseme ühiskondlik reaktsioon ja 2. taseme tehase{13}}tase) vastavalt oma konkreetsetele asjaoludele.

03 Mida sisaldab ettevõtte keskkonnaalase hädaolukorra teabearuanne?

Äkilise keskkonnaintsidendi toimumisel või toimumisel peavad ettevõtted ja asutused viivitamatult rakendama abinõusid olukorra lahendamiseks, viivitamatult teavitama mõjutatud üksusi ja elanikke ning teavitama pädevaid ökoloogilise keskkonnaametkondi ja vastavaid osakondi. Juhtumiaruanne peab sisaldama vähemalt järgmisi üksikasju: sündmuse toimumise aeg ja koht, põhjus, põhiprotsess, peamised saasteained ja kogused, seireandmed, ohvri staatus, mõjutatud piirkonnad, intsidendi suundumused, reageerimismeetmed ja soovitatavad ettevaatusabinõud. Vastavalt "Meetmed äkiliste keskkonnaintsidentide kohta teabe esitamiseks" saavad avaliku kriitika osaliseks need, kes teatamise ajal viivitavad, valesti esitavad, varjavad või jätavad teabe välja. Tagajärgede ilmnemisel karistatakse otseselt vastutavaid juhendajaid ja töötajaid vastavalt seadustele ja määrustele. Kuriteojuhtumid antakse kriminaalvastutusele võtmiseks üle kohtuasutustele.

04. Millised on erakorralised meetmed ettevõtte keskkonna jaoks?

Kui ettevõtted või asutused põhjustavad või võivad põhjustada ootamatuid keskkonnajuhtumeid, peavad nad viivitamatult aktiveerima oma hädaolukorra lahendamise plaanid. Lähtudes võimalike saasteainete olemusest, intsidendi tüübist, tõsidusest ja võimalikust mõju ulatusest, tuleks reostuse leviku ja teisese saaste ärahoidmiseks võtta vajalikke meetmeid, nagu saasteallikate väljalõikamine või kontrollimine. Hädaolukorrale reageerimise ajal peavad need üksused järgima ühtset käsku, pakkuma igakülgset ja täpset hädaolukorra lahendamise tehnilist dokumentatsiooni, aitama tagada intsidendi kohas korda ja kaitsma kõiki äkilise keskkonnaintsidendiga seotud tõendeid. Pärast intsidendi kontrolli alla saamist peavad päästetöötajad korraldama järel-reostuse seire ja selle kõrvaldamise.

05. Millised on ettevõtte keskkonnahädaolukorra lahendamise lõpetamise tingimused?

Ettevõtted saavad kehtestada lõpetamise kriteeriumid järgmiste aspektide kaudu: (1) õnnetuskoht on täielikult piiratud ja kõik ohtlikud tingimused on kõrvaldatud; (2) Saasteallikate üle on saavutatud täielik kontroll; (3) kõik intsidendi põhjustatud ohud on täielikult kõrvaldatud, ilma kordumise ohuta; (4) õnnetuskohas ei ole vaja täiendavaid erilisi hädaolukorra lahendamise meetmeid; (5) Rakendatud on vajalikud kaitsemeetmed, et kaitsta rahvatervist võimalike korduste eest, leevendades samal ajal keskmise{5}} kuni -pikaajalisi-mõjusid mõistliku ja minimaalselt mõjutatud tasemeni; (6) Häirekeskus annab keskkonnaseire andmetele ja eelhindamise tulemustele tuginedes välja lõpetamiskäskkirjad.